Täpne ülevaade müüdud ja müümata kaubast ning kliendi soovidest on üliolulise tähtsusega tagamaks efektiivset ja tulemuslikku majandamist.

Martti Paju
Majandustarkvara.com
E-kassa ja laosüsteemide spetsialist

 
Jaekaubandus on justkui puzzle, kus tervikpilt sõltub väga paljudest väikestest detailidest. Kontrastina kaubanduskeskustes igavlevatele müüjatele on kaupmehest kontoritöötajatel käed-jalad tööd täis, optimeerimaks sisseostetava kauba kogust ja sortimenti, hindamaks klientide vajadusi kuni igapäevase kaupluste majandamiseni välja. Paratamatult tekib küsimus, kas ettevõtte omab kõikides üksustest ja nende informatsioonist täpset ülevaadet, mille najal äriliselt olulisi otsuseid teha?


Läheme vooluga kaasa
Ettevõtete tegevjuhtidega suheldes kuulen üsna tihti, et jaekaubanduse probleem on vähene tarbimine. Ostjaid on vähemaks jäänud ja vähenenud on ostude hulk. Harvemini juhtub, kui mõni tegevjuht arutleb, kuidas potentsiaalseid kliente kauba juurde tuua. Tihti veeretatakse muretsemiskohustus kauplusteketi juhataja õlgadele, kes vastutab kaubavaliku, müügihindade ja reklaami eest.

Müügijuht sooviks tavaliselt teha rohkem reklaami, et seeläbi tagada informatsiooni jõudmine kliendini, suurendades sel viisil müüki. Ostujuht arutleb pikemalt ning muretseb eelkõige eelmise hooaja kaupade pärast, mis on lattu seisma jäänud. Laojäägid on kaupmeestele suureks koormaks, kuna tähendavad reaalset realiseerimata kaupa ja seeläbi saamata jäänud tulu. Kui tihti aga jagub tegevjuhil piisavalt informatsiooni nende otsuste tegemiseks, mis mõjutavad ettevõtet tervikuna?

Olukorras, kus ladudes on veel küllalt müümata kaupa, pole tarvis mõelda sellele, mida müüa. On selge, et laoseis tuleb realiseerida. Tulevikku silmas pidades tuleb aga klientide eelistusi täpselt teada ja selle abil pakkuda kaupa, mis ei jääks lattu seisma, vaid liiguks kiiresti kaupmehe käest kliendile.

Interneti olulisus kasvab
Viimastel aastatel on oluliselt muutunud viisid, kuidas kliendid soovitava kauba kohta informatsiooni hangivad. Üha rohkem on neid, kes viivad end erinevate toodete omadustega kurssi interneti vahendusel ja kauplusesse tullakse vaid konkreetse toote ostmist vormistama. Seetõttu peavad ka siinsed ettevõtjad üha rohkem mõtlema, kuidas jõuda internetis oma ostuotsusi kujundavate inimesteni.

E-tellimiskeskkona rajamine ei eelda ettevõtjalt suuri väljaminekuid, kuid lubab kasvavat käivet ja mis väga oluline - uut viisi oma kauba turustamiseks. Samas saab rakendada olemasolevat personali, kes kauplustes klientide vähesuse tõttu igavlema kipuvad e-tellimiskeskuse kaudu laekunud informatsiooni ja päringutega tegelema.

Näiteks võiks müüja saata klientidele infot uute toodete kohta, mida kauplusest leida võib. Ka firmasiseselt on elektroonilisest andmebaasist abi, kuna selle abil on võimlik edastada müügijuhtidele olulist informatsiooni müüdud kaupade ja klientidelt saadud tagasiside kohta. See omakorda aitab peakontoril teha otsuseid, mis aitavad parandada ettevõtte edukust.

Müügijuhid saavad saadud info põhjal suunata hinnakujundust ning anda infot ostujuhtidele, kes tagavad optimaalse toodetega varustatuse. Ühtlasi saab üsna kiiresti reageerida, et vähem müüvaid tooteid mitte enam hankida. Enam ei otsustata üksnes aimuste või tundmuste põhjal, vaid reaalse müügi ja klientide huvile tuginedes. E-tellimiskeskuse statistika müüdava kauba kohta tagab aga eriti hea ülevaate reaalsest olukorrast.

Innovatsioon kui konkurentsieelis
Jaekaubanduses sõltub klientide ja külastajate arv kaubanduskeskuse asukohast. Võib ühtlasi mõelda, et kui asukoht on hea, kuid rendihind ja muud kulud ületavad marginaali, siis kui palju vähema klientide arvuga teeniks sama marginaaliga siiski kasumit? Internetis müügivõimalusi laiendades võib arvestada tinglikult ühe poe juurdetegemisega, mis madalate püsikulude tõttu tõotab tellimusi ning füüsilise kaupluse külastatavuse suurenemist. Sellist võimalust on tänaseks rakendanud mitmed jaekaubandusettevõtted ning avastanud enda jaoks e-tellimiskeskkonna eelised.

Kui ühendada tööjõuressurss, mis palgakulu näol igal kuul üsna kopsaka osa eelarvest haukab, firma vajadusi arvestava tarkvaraga, on tulemuseks parem töökorraldus ning reaalne pilt toimuvast. Interneti võimalused, tööjõuressursi parem kasutamine ning ettevõtte äriprotsessi toetav majandustarkvara aitab suurendada efektiivsust ning on tervikuna konkurentsieeliseks.